Visioon ja väärtused

Ütlen ausalt, alustada täiesti nullist on keeruline. Õnneks enesearmastuse challenges tuli rääkida enda põhiväärtustest ja tuleviku visioonist seega ma arvan, et sellel teemal on väga õige alustada enda tutvustamist. Läbi selle näete, kas meie põhiväärtused ning vaade elule ühtib või oleme täiesti erinevad inimesed. Minu eesmärk kogu selle blogi ja kodulehega on motiveerida olla parem versioon iseendast!

Olema paremad inimesed enda kolleegide, sõprade, pere ja kõigi jaoks, kes annavad Teie elule väärtust, eelkõige loomulikult olla parem iseenda vastu.

Me peame kõik jõudma enesearmastuseni ja minul on sinna veel pikk tee, aga Sinul?

Mõtle minuga kaasa ning vaata, kas Sa tead, mis on Sinu elus need põhiväärtused, mille järgi sa tahaksid elada või juba eladki.

Minu elu põhiväärtused on järgnevad:

Ausus ja avameelsus mängivad minu elus suurt rolli. Ma ei oska valetada ning austan tõde. Ausust ootan ka enda vestluskaaslastelt, kuid tean, et avameelsuse ja aususega ei pruugi alati kõik vestlused õnnelikult lõppeda. Minu jaoks on oluline mõista inimeste vaateid ja mõtteviisi. Mulle meeldib kui ma saan olla inimese peale kindel ja ausus annab mulle selle kindlustunde. Üldiselt mõistetakse ausust viisina olla puhas, otsene, ilma kahekordsete kavatsuste või keerutatud saladusteta. Mulle meeldib öelda, et mul ei ole filtrit vahel. Ma tihtipeale ei filtreeri oma juttu ja see võib kõlada egoistlikult, õelana või liiga otsekohesena aga ma tean, et iga inimene väärib tõde, lihtsalt tuleb osata seda serveerida. Lisaks kui sa kardad olla aus, ole vähemalt avameelne ja jaga oma mõtteid, et koos jõuda juttu tuumani ehk tõeni.

Siirus on järgmine eluväärtus, mis on käinud alati minuga kaasas. Ma ei teeskle, ei varja, ei valeta. Nagu öeldakse, kes on siiras, see räägib alati tõtt. Nii ka mina. Selle põhiväärtuse juures tuletan endale meelde, et ma tõmban endataolisi inimesi ligi. Mina aga ei taha, et mind ümbritseksid ebasiirad ja ebaausad inimesed, seetõttu, annan endast parima, et olla siiras! Olen kirglik inimene ja kui mulle midagi väga meeldib, teen seda kogu oma aususe ja südamega. Olgu selleks siis kallima armastamine, uus töö, mõni põnev raamat või uus hobi. Ja noh, kui mulle ikka ei meeldi siis sellest kuuleb ka terve maailm. See olengi mina, hea või halb, otsusta ise.

Vabadus on järgnev eluväärtus, mida hindan kõrgelt ja, mille ma omandasin oma eluviisiga.

Töötan hetkel kodukontoris ning olen vallaline naisterahvas olnud üle poole aasta. Vabadust olen hakanud hindama hiljuti. Miks? Sest ma saan olla lõpuks see, kes ma tahan olla, keegi ei piira minu vabadust, loomingut ja usku iseendasse. Ma olin mõjutatav ja lubasin ümbritsevatel inimestel enda vabadust piirata. Nüüd, kus ma saan olla sõltumatu ja iseseisev, saan öelda, et vabadus on väärtus, mida ma kannan elu lõpuni kaasas. Üksi elamine õpetab endasse uskuma ja oma vabadust nautima. Üksi elamine õpetab sõltumatust ja iseseisvust. Üksi elades on võimalik mõista, kes Sa päriselt oled ja mida Sa päriselt ootad oma elult, sõpradelt ja tulevaselt elukaaslaselt. See küll õpetab Sul elama üksi ja olema üksi, kuid see on kasulik õppetund, et väärtustada tulevast kooselu uue elukaaslasega või uute kolleegide ja sõpradega. See annab elule hoopis teistsuguse vaatenurga.

Pühendumine ja lojaalsus viivad sihikindluseni, need omadused näitavad edasipüüdlikust ning soovi oma eesmärke saavutada. Pühendumine nõuab Sinult küll keskendumisvõimet, tahet ja motivatsiooni kuid nagu mulle meeldib öelda " tipus kohtume".

Seda väärtust ma hoian endaga sest tean, et kui olen pühendunud oma sõpradele, perele, tööle, hobidele siis nad kõik peegeldavad mulle sama vastu ja mida muud oma elult tahta kui vastastikkust mõistmist, pühendumist ja hoolimist. Lisaks lojaalne ei suuda igaüks olla, mina suudan, ju ma olen siis midagi ERILIST.

Viimane väärtus, mis mahub minu TOP viite on töökus. See eluväärtus on õpetanud mulle, et kui Sa midagi väga tahad, tuleb vaeva näha ja sellele järgi minna. Olen töötanud oma 24 aasta jooksul mitmes ettevõttes. Vaadates maksu-ja tolliameti töötamisregistrit siis peaaegu, et viieteistkümnes ettevõttes. Olen seigelnud erinevates turundusettevõtetes, olen proovinud klienditeenindaja tööd, lisaks ka muid teenindaja ametikohti ja lõpuks töötan Soome ehitusettevõttes andmesisestajana ning saan oma põhitöökõrvalt teha kõike, mis mulle meeldib. Mul on kirg blogimise, sisuloomise ja moe vastu. Lisaks sotsiaalmeedia turundusele, osalen ka erinevatel promoüritustel ja vajadusel viin läbi tooteesitlusi poodides. Olen tegelenud selle kõigega viis aastat ning oskan teha vahet, mis mulle meeldib ja mille ma välistaksin.

Need põhiväärtused teevad minust isiksuse, just täpselt sellise nagu ma olen. Nüüd viin Teid ühte enda unistuste päeva, kus ma olen aasta pärast. Aasta on tegelikult lühikeaeg seega ma ei hakanud suurelt unistama.

Alustan koheselt kirjeldamaks ennast kui naist. Kuna minu põhiväärtusteks on ausus, siirus, lojaalsus, töökus, avameelsus ja pühendumine siis naisena olen ma enesekindel, otsustusvõimeline, eesmärgipärane. Hindan korrapärasust ja organiseeritust. Oluliseks elus pean planeerimist ja lubadustest kinni pidamist. Naisena tean enda väärtust, naudin enda vabadust ja iseseisvust. Sõbrannana ja elukaaslasena olen siiras, hooliv ja armastav, kuid mitte alati. Mõnikord võib mind näha vihasena, ärritatuna ja emotsionaalsena. Oma tundeid ja emotsioone ma ei varja. Ma võin olla iseseisev ja vabadust ihkav naine kuid emotsioonaalsus ja tundelisus jäävad.

Olen just kolinud enda uude koju, mis on uuselamurajoonis, piisavalt avar. Hommikupäike paistab magamistuppa ja aknad on hoovi poole. Näen sügisvärve. Kolisin täpselt sellisesse kortermajja, kus naabrid ei vaata mulle aknasse igakord kui ma silmad avan. Elan nagu ikka kõige kõrgemal korrusel seega vaade on ilus. Vaade on lausa nii ilus, et see annab mulle igapäev motivatsiooni ärgata naeratusega. Ärkan ilma äratuskellata sest töötan endiselt kodukontoris. Altera hüppab voodisse ning äratab ka mu boyfriendi üles oma armsate musidega. Naudime enda hommikut nagu see oleks meie viimane. Vaatan oma kaaslase silmadesse, mis on täis armastust, siirust ja rõõmu. Seda ma pakun Talle ja Tema mulle. Pikutame mõni minut voodis ilma igasuguse kärata, naudime vaikusest üksteisega koosolemist sest päeval on mõlemal enda hobid, töö ja kohustused. Ta lahkub voodist, tehes mulle väikse põsemusi, minnes oma hommikurutiine täitma. Mina jään Alteraga voodisse lesima. Võtan enda märkmikku, kuhu panen iga hommiku kirja enda halvad ja head emotsioonid tuleva päeva suhtes. Voodist tõusen sest elukaaslane annab rangelt teada, et mu kohvijook on valmis. Endiselt ma joon 3IN1 Nescafe punast kohvijooki. Ma ei kasva kunagi suureks. Miks ta ei too mulle mu ideaalsel päeval kohvijooki voodisse?

Sest, et ma armastan puhtust ja korrapärasust ning magamistuba, eriti voodi, ei ole kindlasti õige koht söömiseks, joomiseks ja päeval niisama vedelemiseks.

Panen hommikumantli selga, teen voodi ära, asetan voodikatte voodile, kindlasti silun seda siit-sealt kuniks see on ideaalses korras ja seejärel sean sammud kööki.

Tänan kohvijoogi eest ning uurin, kas soovib ennem midagi süüa, kui hakkab ära minema. Vastus on ilmselge ning ta valmistab ise endale kerge hommikusöögi. Seejärel haaran enda hommiku kohvi ja sean sammud enda väiksesse hubasesse kodukontorisse. Mul on enda väike ruumike, kus sünnivad parimad ideed ja tööd. Seal ruumis on arvutilaud, mis on korrapärane, kogu paberimajandus on sätitud vastavalt vajadusele. Alteral on minu kontoris väike pesakene, selline mõnus, pehme pesa, kus ta oma tunde veedab kui ma tööd teen. Ta armastab mind tingimusteta ja saab aru, kui peab mõnikord pesas enamusaja veetma.

Laual on ilus lillekimp, mille alles eelmine nädal enda boyfriendilt sain. Ei, meil ei olnud tähtpäeva, ta lihtsalt, andis mulle teada, et ta usub minusse ja olen ta jaoks oluline. Muideks peale lillede tõi ta mulle 5 liitrit mu lemmik jäätist, just nimelt jäätist. Ma armastan, kui pannakse tähele mu päris vajadusi ja päris soove. Ja jäätist söön ma ka oma ideaalsel päeval kindlasti.

Istun arvuti taha ja sean end mugavalt sisse. Vastan e-kirjadele ja alustan tähtsamate tööülesannetega kuniks kuulen, et peika hakkab ära minema. Me ei ela koos ning tihtipeale on tal samamoodi kiired hommikud. Meie suhe on alles värske, kuid samas teame üksteist nii kaua, et ta saab osa minu hommikutest, minu elust ja minu kodust. Me ei ole veel rääkinud kokku kolimisest sest naudime vabadust ja iseenda aega. Meile meeldib, et näeme üksteist harvem aga see eest iga kohtumine on tähendusrikas sest tunneme nagu oleksime üksteisest eemal olnud nädalaid. Me laseme oma suhtel kulgeda vaikselt ja aeglaselt. Sain enda kõrvale inimese, kellel on elus eesmärgid ning, kes on otsustuskindel, eesmärgipärane ning teab täpselt, mida ta elult ootab ja soovib. Nii on hea ja lihtne. Me oleme leidnud iseend ja nüüd ka lõpuks üksteist. Kindlasti on meil erimeelsusi ja eriarvamusi, oleme ka kirglikud end väljendama aga kuna meil on ühine eluväärtus nimega ausus/avameelsus siis me suudame neist üle olla.

Lähenen talle ning kallistame, musitame, kallistame veel ning ta teatab, et täna on tal õhtupoolik vaba ja heameelega veedaks aega kodudest väljaspool. Kindlat plaani me veel paika ei pannud sest pole isegi päris kindel, mis kell mul kõik vajalikud toimetused tehtud saavad. Aga ta teab ka seda, et kui ta mulle öelnud poleks, et õhtuks plaan on siis ma oleks olnud kuri ja pettunud sest üks omadus on aastaga minuga kaasa tulnud: planeerimine, planeerimine ja veelkord planeerimine. Peale tema lahkumist, asun arvutilaua taha tagasi, teen viimased töötoimetused ning lähen koeraga pikale jalutuskäigule. Panen spordiriided selga, Altera keksib rõõmust nagu ta seda alati teinud on ning me suundume pikale jalutuskäigule. Kortermaja on täpselt sellises asukohas, kus on võimalus teha mitmekülgseid jalutuskäike. Tänane jalutuskäik erineb eilsest, eesmärgiks võtame nagu ikka 5km. Hommikune jalutuskäik on mu lemmik sest saan mõelda oma mõtteid, mõnikord leian mõne hea idee, mida blogisse kanda, mõnikord hea pildi idee, mida instagrami teha. Kõik see ja palju muud tiirleb mu peas. Jalutuskäigul näen võõraid inimesi, armsaid koeri, vankritega emasid, isasid. Ma tihtipeale naeratan võõrastele ja saan sama vastu, mida peegeldan. Muidugi on endiselt eestlasi, kes ei saa aru, miks ma neile naeratan.

Koju tagasi jõudes, teen Alterale hommikusöögi ja hakkan ise ka sööma. Minu hommikusöögiks on tatramüsli. Istun söögilaua taha ning võtan aja iseendale. Naudin taaskord avarat köök-elutuba, vaadet õue ning uurin boyfriendil, kuidas tal päev läinud on ja mis on tema plaan seoses õhtuga. Peale hommikusööki, alustan taaskord ajaveetmist enda kontoris. On juba lõuna ning mõned asjad vajavad veel toimetamist. Töökohustused täidetud, asun oma fotoaparaadiga tootepilte tegema. Soetasin endale hiljuti fotoaparaadi, et saada paremaid pilte ja luua paremat sisu. Aastaga on mul kujunenud välja enda klientuur, kes hindavad minu pingutusi, minu sisu ja minu ideid. Teeme koostööd ja oleme tänulikud üksteisele! Sotsiaalmeedia turundusega alustades sisendati mulle, et konkurentide tooteid ei tohiks reklaamida kuid ma olen siiras ja aus inimene, mis tähendab seda, et mulle meeldib Alma jogurtijook ja Estoveri hiirte juust. Ma ei saa sinna midagi teha ja kui Sa teed asja kirega siis pole sellel vahet, kas sa paned oma leivale Estoveri juustu ja jood kõrvale Valio joogijogurtit. Asi on selles, kuidas Sa suudad oma armastust nende kahe brändi vahele jagada ja annad sellest teada ka oma jälgijatele.

Minu eesmärk on anda teada oma jälgijatele milline on minu elu, minu valikud ja mis väärtusi jagavad minuga koostööpartnerid, mille poolest on nad ERILISED. Igal ühel on midagi head ja ma lihtsalt teen oma tööd armastusega!

Tootepildistamise juures on keeruline see, et Sul on enda peas hea idee aga pildil see ei tööta. See tähendab, et tuleb kusagilt alustada ja seejärel hakata improviseerima. Head pildid sünnivad alati nii, et idee tekib tegutsemise käigus.

Peale pildistamist on järgmine etapp töötlus ning seejärel alles blogimine ja pildi üleslisamine. Kõik see võtab umbes 2-3 tundi aega. Kõik mõtlevad, et sisuloomine on midagi imelist ja eazybreeze aga tegelikult on vaja keskendumisvõimet, loomingulisust, kannatlikkust ja isegi pisut kirglikkust, just seetõttu, et saaksid parima pildi ja parima sisu.

Peale pildistamist ja mustandite loomist, teeme taaskord Alteraga jalutuskäigu ning seejärel hakkan õhtuks sättima. Leppisime kokku, et teeme midagi teistsugust ning unustame oma lemmik toidukohad, milleks on enamasti, kas sushi, asian food või italian food ning teeme tiiru kuskil armsas koduses kohvikus. Restorani tüüpi ma ei ole ja kui peika mind sinna ka proovib viia siis see piirdub sellega, et esiteks ta investeerib meeletult raha toitlustuskohale aga peab hiljem mulle ikka mcdonaldsi burksi ostma sest kõht on tühi, või saab veel mu halva tuju ka sealt kaasa sest sellest söögist on halb enesetunne. Senimaani kui mõtlen oma restorani külastuste peale, saan ma pigem naerda kui mõelda, et oli VAU emotsioon. Olen ühes restoranis vaid tundnud VAU efekti ja thatś it. Üldse meeldib mulle nalja teha, et ma olen üsna odav naine, peale selle, et armastan kalleid riideid ja ehteid aga noh neid ma ostan ka heameelega ise.

Ühesõnaga kell hakkab lähenema kokku lepitud ajale ning sean sammud garderoobi, et sealt haarata enda mantel ja jalanõud. Otsustasin end täna pidulikumalt riidesse panna ja panin kleidi. Kes veel ei tea siis aastatega olen enda kappi mõne kleidi ka soetanud, siiski kannan haruharva sest kleidid ei tundu mulle mugavad ja praktilised. Vaatan end korra peeglist ja rahulolu on tagatud. Autosse istudes on peika tähelepanu kohe kleidikesel sest, et seda igapäev ei näe. Ta ei saa märkamata jätta sest üldjuhul kannan ma spordirõivaid, dressipüksid ja pusa on mu lemmik outfit. Nüüd on see koht, kus ma ilmselt ootan mingit komplimenti aga ma isegi ei oska öelda, mida mulle meeldiks kuulda, pigem mitte seda, et ma olen ilus. Ma tahaks olla ilus ilma lokkide, meigi ja väljapeetud riietuseta ka. Võibolla meeldiks lihtsalt see, et mees paneb tähele mu teistmoodi olemust, kui olen sätitud ja ta annaks sellest märku.

Suundume tema välja valitud kohvikusse, ta ikka vahepeal riskib ja üllatab bravuuritari, kuigi ta teab, et sellest võib tulla maailma kohutavaim õhtu. Olguolgu, ma olen õppinud aastaga oma emotsioone taltsutama ja mitte iga kord nina krimpsutama. Thankgad, et ta on piisavalt hea huumoriga, et kui mulle toit ei maitse siis ma võin selle läbi nalja välja öelda. Söögikohta jõudes, tundub õhkkond kodune ja rahulik. Ma armastan vaikust seega esmamulje on hea. Õhtu kulgeb mõnusalt, räägime oma uue nädala plaanidest, arutame elulisi asju ja kõik on fine. Isegi toit, mis lauale toodi on fine. Kõhud täis, otsustame, et isegi kui kell on hiline, lähme võtame Altera ja teeme veel väikse jalutuskäigu. Mulle meeldib see, et ta armastab Alterat pisut rohkem kui mind, I hope so, et see tegelikult nii ei ole aga mehe valikul, ma kindlasti jälgisin nende oma vahelist läbi saamist ja nad on nii nunnud koos, et vahepeal teleka ees vedeledes ei saa neilt silmi ära.

Jalutame emajõe ääres ja naudime seda rahulikku, tuulevaikset sügisilma. Just nii, emajõeääres, armastan Tartu linna ning ei plaani siit kuhugi kolida. Peale jalutuskäiku viib ta mu koju ning täna veedame öö üksi, oma mõtete ja emotsioonidega. Mulle see idee meeldib sest järgnev päev on täis uusi väljakutseid ja lisaks alustab tema oma järgnevat hommikult liiga varakult.

Kokkuvõttes mu ideaalses päevas on armastust, rõõmu, nautlemist, enesearengut, uusi väljakutseid ning, mis peamine, kõik mu eesmärgid ja soovid on täidetud. Mul ei ole palju vaja, ma ei hakanud suurelt unistama ning hetkel minu suurim südamesoov on soetada endale korter. Kahjuks Tartu turul on seis üsna kehv ja ma olen kapriisne kuid loodame, et aasta pärast on mul uue korteri võtmed käes ja saan rõõmuga öelda, et MUL ON OMA KODU.

Teine pigem alateadlik soov on leida endale kaaslane, kellega jagada enda seiklusrohket elu. Inimene pole loodud üksikuks aga tean enda väärtust ja kui ma ei leia, pole hullu, vähemalt tean, et ei ole oma emotsioone, tundeid ja aega raisanud vaid kuskil on see inimene, kes sobitub mu ellu nagu puzzle tükk. Meeldib nii öelda sest minu elu vaadates, tuleb tunnistada, et siia peab sobituma, siia ei saa kõndida kaks kätt taskus ja arvata, et nüüd olen siin ja sinu jaoks VALMIS. Järgnev blogipostitus annab teada, miks olen nii valiv just inimsuhete osas ning milline on olnud minu aasta.