NB! Ma ei pea olema see, kes Sina tahaksid, et ma olen

Tegin hiljuti Instagrami postituse seoses koroonakriisi uute korraldustega. Avaldasin otse ja ausalt enda arvamust ja seda, kuidas mina selle kriisiga olen hakkama saanud. Jah, ma ei ole enamus ehk siis ma ei kanna maski, ei desinfitseeri käsi ega loe uudiseid. Ma pole mõjutatud massimeediast ja sellest paanikast. Elan oma elu nagu elasin seda varem.

Otsused, miks nii teen, on üsna lihtsad, samal ajal kui teised loevad uudiseid, paanitsevad ja muretsevad, tegelen ma jalutamise, enda täiendamise või muu meeldivaga. Jah, piirangud mõjutavad minu elukvaliteeti ja elukorraldust aga mitte oluliselt.

Miks ma pole maski kandmise ja desinfitseerimisega kaasa läinud?

Kuna ma ei loe uudiseid, ei puuduta mind see massipaanika ja jumal tänatud, et ma sellest välja jäänud olen. Usun, et kui ma oleks koheselt kriisiga kaasa läinud, lugenud uudiseid, oleksin sama paanikas nagu enamik meie riigis.

Lisaks mõeldes sellele, et ma pole kunagi käsi desinfitseerinud siis miks ma seda praegu tegema peaksin?

Nagu me kõik, olen minagi viirustega võidelnud( kõhugripp, külmetusviirused) aga olen alati lasknud kehal ise võidelda ja läbi põdenud paari päevaga. Lisaks ma ei leia, et tablettide tarbimine ja lõputu vaktsineerimine, oleks pikaajaliselt tõhus vahend, et kaitsta enda organismi. See on nagu sõltuvus, et kui jätad vaktsiini ära või käsi enam ei desinfitseeri siis leiab haigus kiiremini tee Sinuni. Ma lasen enda organismil võidelda loomulikul teel. Samas tean, et mu organism on tugev ja saab võitu. Viimastel aastatel olen üldse tervem kuigi ma ei tarbi vitamiine ega juur- ja puuvilju. Ka hetkel olen arvamusel, et lasen oma organismil võidelda kasvõi selle koroonaga ja noh, mulle tundub, et meie mõtetel on suur jõud ja kui me pidevalt elame hirmus siis lõpuks see haigus tulebki, isegi kui Sa ei taha!

Olen õnnelik selle üle, et suudan jääda enda arvamusele kindlaks ja teha elus valikuid nii, et kriis ei mõjutaks mind. Vähemalt mitte nii suurel määral, et elaksin hirmus ja pidevalt muretsedes. Ilmselt aitab kaasa ka see, et meie peres pole sellel teemal lahkarvamusi.

Kokkuvõttes mul on tõsiselt kahju, et koroona on inimesed nii paanikasse ajanud, et iga iseseisvalt mõtlev inimene, kes ei nõustu massipaanikaga on halb ja paha. Tegelikult storysid tehes, teadsin, et saan kriitikat ja ma olin selleks igati valmis. Tean, et inimesed ei mõtle enam iseseisvalt ja on vägagi mõjutatavad. Ma ei ütle, et koroonat ei ole aga tegelikult on haigusele pandud lihtsalt üks fancy nimi. Varasemalt olid meil lihtsalt erinevad gripid, millest kõva häälega ei räägitud. Nagu kõhugripp ja muud külmetushaigusele sarnanevad viirused. Tuleb ka tõdeda, et mõni inimene põeb külmetushaiguseid tugevamalt, saab isegi kopsupõletiku, põskkoopapõletiku, põiepõletiku vms. Teine inimene aga on vaid paar päeva haige. Nii on ilmselt ka meie uue viiruse, koroonaga. Kellele mõjub tugevamalt, kellele ei mõju üldse. See siin ei ole tõel põhinev loogika ja faktid puuduvad. Ma ei räägi tõde vaid oma arvamust asjast ja see ongi ainult MINU arvamus.

Siiski on minu sõnum, et olgem positiivsed, ärge mõistke üksteist hukka, igal inimesel on kindlasti oma põhjus, miks nad oma elus mingeid valikuid teevad. Mina ei mõista Teid hukka, et järgite korraldusi ja annate endast kõik, et suuremat kriisi ära hoida. Ma ei mõista hukka kui paanitsete ja muretsete oma lähedaste pärast, kannate maski ja desinfitseerite käsi. Ma ei mõista hukka kui pahandate minusuguste peale, kes on Teie jaoks hoolimatud ja kalgid inimesed. Aga palun ärge mõistke ka mind hukka, kui mina ei tee Teiega samu valikuid. Nautige neid võimalusi, mis Teil on, hoidke üksteist ja püsige terved!

Ja mis veel, olge palun sallivamad!

Kahjuks sellel perioodil on tõesti rohkem tegevusetust ja see olukord võib tekitada inimestes stressi, motivatsiooni puudust. Tundsin isegi vahepeal sellist nö. mõttetut olemist kuid suutsin end positiivselt meelestada ja leida positiivseid külgi.

Annan siia ka mõned mõtted, mida teha siis kui tundub, et meelelahutusmaailm pannakse lukku ja peas valitseb tühjus. Minge näiteks jalutama loodusesse, võtke kaasa sõbrad või pere. Tegelege spordiga( jooksmine, discgolf, kiirkõnd jne). Veel hea idee on teha erinevaid seltskonnamänge pere ja lähedaste keskel. Minule meeldivad eriti lauamängud, playstation jne. Vaadake mõni hea film või lugege raamatuid. Lisaks on palju interneti koolitusi, kus ennast täiendada. Laske fantaasial lennata ja õnneks on meil e-kaubanduse ajastu, mis tähendab, et enda ostud, saab teha kodust lahkumata.

Kokkuvõttes sain ma siiski aru, et kõik on meie peas kinni. Sina juhid ja kontrollid oma mõtteid ja kui sa lood endale loo, et elu on paha ja vastik siis Su elu ongi paha ja vastik. Ära sisenda endale negatiivseid tundeid ja emotsioone.

Mina isiklikult olen tegelenud enesearmastusega ja hirmude ületamisega. Olen jõudnud oma elus punkti, kus ületan uskumatul kiirusel hirme. Peale inglisõnumi saamist, mõistsin, et ma ei saa kogeda uusi tundeid ja emotsioone kui olen vanades kinni. Nagu mulle öeldi siis klaas on täis ja juurde ei mahu. Lisaks olen usaldanud ennast rohkem saatuse hoolde ja pole niivõrd kontrollinud ja juhtinud oma elu. Olen lihtsalt kulgenud ja unustanud enda minevikus kogetu. Uskumatult hea feeling on kui Sa ei räägi oma peas pidevalt lugusid vaid elad ükspäev korraga ja lihtsalt naudid.

Olen treeninud ka neid nö. paanikahetki, üldjuhul tekivadki need hirmudest, mille oleme endale loonud. Hirmudest lähtuvalt suudab meie aju genereerida erinevaid lugusid, mis ei pruugigi olla tõesed. Treenimine on toonud häid tulemusi ja olen selles osas juba parem. Oskan rohkem iseendaga kontakti luua. Kui miski tekitab minus negatiivsust, viha või halbu emotsioone siis proovin hakata analüüsima, miks ma nii tunnen ja, mis selle tunde tekitas. See on üks oluline oskus kui suudad leida vastuseid iseendast. Lõppudelõpuks jääb Sul kellelegi halvasti ütlemata või mõni tüli tekitamata või üleüldse probleemile saab kiirelt lahenduse.

Eks selle protsessi juures on olnud toeks mulle minu pere ja minu armsad sõbrannad. Arvan, et siinkohal tulebki neid tänada ja öelda kui tänulik ma olen, et nad mind toetavad. Need inimesed on näidanud, et miski pole võimatu kui vaid ise soovida ja tahta!

Lisaks pole ma tahtnud kõva häälega rääkida kuid loodan, et olen enda kõrvale leidnud inimese, kes on tõestanud mulle, et olenemata kui hullud on minu paanikahood või meeleolukõikumised, või kui crazy ma olla võin, on ta valmis olema MINU kõrval. Olen leidnud inimese, kes on uskumatult hästi saanud hakkama minu erinevate tujude ja emotsioonidega. Just seda ma olengi soovinud, olla mina ise ja olla seal juures armastatud. Ma ei pea olema keegi teine või varjama oma pahupooli. Õnneks on neid mul vähe, pigem ongi mu vaimne tervis, mis on kannatada saanud ja minu raske minevik, millest proovin ajaga lahti lasta, et keskenduda olevikule ja paremale tulevikule. Kuid need muutused on mu elus värsked ja ma olen kahe jalaga maa peal. Võibolla tuli see inimene minu ellu vaid selleks, et mulle midagi õpetada ja lahkub peagi, võibolla tuli, et jääda. Keegi ei tea, tean vaid seda, et ta on mulle õpetanud kannatlikkust, hetkes elamist ja on aidanud ületada nii mõnegi tobeda hirmu. Põhiline on see, et tunnen end elujõulisemana, motiveeritumana ja mis peamine, olen eesmärgipärasem.

Lisan siia ka väikse sõnumi: kui Sa tunned, et enam ei jaksa, enam ei taha siis see on vaid tunne, mille oled iseendale tekitanud... Kui Sa sisendad endale, et ma tahan, ma jaksan ja ma suudan siis sa lähed ja teedki! Ära unusta, et Sina juhid enda elu ja keegi teine, ei tee seda Sinu eest!

Soovin tänada ka neid inimesi, kes julgesid mulle eile kirjutada ja anda tagasisidet. Sain eile nii negatiivset tagasisidet, kuidas minus pettuti aga ka positiivset tagasisidet, et julgen olla mina ise, ilma filtrita, otse ja ausalt. Sain tagasisidet, et neile meeldib mind jälgida sest olen aus ja pole võlts. Et ma jutustan päris lugusid oma elust, mitte ei räägi läbi ilusate piltide, ilusaid lugusid, mis ei pruugigi olla reaalsed.

Tänu sellistele headele mõtetele, ei kardagi ma väljendada enda reaalseid emotsioone, arvamusi ja tundeid. Ma pole kunagi tahtnud, et inimesed arvaksid, et sisuloojad elavad täiuslikku elu, enda täiuslikus maailmas.. Ma ei taha, et inimesed näeksid vaid ilusaid pilte, mis jutustavad ilusaid lugusid. Tahan, et kõik teaksid, et igal pildil on rääkida oma lugu, mis ei pruugigi olla niii ilus kui seda välja näidatakse.

Mind igastahes rõõmustas see, et mulle anti eile tagasisidet selle kohta, kuidas mind hinnatakse mu aususe eest ja selle eest, et jään oma seisukohtadele kindlaks ja olen mina ise, otse ja ausalt, ilma filtrita, isegi kui nad ei olnud minuga samatmeelt, jätkus neil positiivseid ja häid sõnu!

Aitäh Teile kõigile!

Teie Gerili