Ära virise, muutused algavad meist endist

Hei hei!

Pidasin oluliseks teha selline blogipostitus, kus räägin natukene enda emotsioonidest seoses enda elu ja elu valikutega.

Nagu kõik teavad siis on mul käimas teine nädal, kus jälgin toitumiskava ja käin spordiklubis treenimas. See pole seotud mitte kuidagi dieediga, ma ei arva, et olen inetu, paks või rasvunud. Palun ärge muretsege sellepärast rohkem! See, et mu kaal on langenud, näitab vaid seda, et pean toitumisele veel rohkem rõhku panema. Minu eesmärk on olla mitmekülgsem toituja ja saada enda toitumisharjumused paika. Ma ei eira enda pahesid süüa kartulikrõpsu ja jäätist, kuid kui ma ei söö täisväärtuslikult siis saangi viriseda terve elu, et mul on nõrkus ja halb olla. Tagasimõeldes, mõtlen, et kuidas ma üldse jaksasin 15km kõndida, kui olin päevas söönud ühe võileiva ja natuke kommi. Jah, ma käisin hoopis vereproove tegemas, et äkki mul on midagi viga. Ilmselgelt on Sul midagi viga kui sa sööd 2x päevas. Maksimum, mis ma sõin oli 3x päevas. Enamasti siiski mingit jama: kartulikrõps, 3in1 kohvijook, jäätis, riis, kana, võileib müsli. Ja nii nädalast nädalasse.

Hetkel on mul väga palju erinevaid retsepte, saan kombineerida ja teha täpselt nii nagu mulle meeldib. Enamus mõtlevad, et oh ta sööb juurikaid nüüd ja healthy lifestyle. See pole nii. Piltidel on näha mu hommikusöögi menüüd ja õhtusööki. Need on mul sellised eriti lemmikud toidud olnud.

NR1 Hommikusöök: sepik koos banaani,muna, fit pudingu ja marjadega

NR2 Õhtusöök: kanahakkliha, porgandi, toorjuustu kotletid+ tatar+ roheline

Nr3 Hommikusöök: Puder koos maitsestamata jogurtiga+ marjad, mina kasutan riisihelbeid sest, et liiga palju teravilja on mu näole no go!

Aga kuidas see kõik alguse sai?

Tegelikult alustasin ma Fitlifes treenimisega. Mul oli vaja hobi ja arvasin, et rühmatreeningud ja jõusaal on piisavalt hea meelelahutus, lisaks parandab enesetunnet. Tõsi ta on. Nüüd olen üle kuu aja käinud ja ei möödu päevagi, mil ma ei tuleks trennist ära naeratus suul. Trenni minnes olid mul igasugu hirmud ja need on ületatud seega kõik on ületatav!

Üks tüdruk kirjutas mulle ka hiljuti, et kuidas mul on selline keha..ja, et ta ei saavuta jõusaalis üldse tulemusi. Minu mõte viis kohe eluviisile. Hästi paljud arvavad, et kui Sa käid jõusaalis siis sellest piisab. Mina julgen väita vastupidist. Selleks räägin ma enda tavapärasest päevast:

Hommikul kell 10 lähen ma juba jalutama koeraga. Teeme kuskil 2km-5km. Seejärel teen oma tööülesandeid ja lähen trenni. Trennis teen soojendust, jõuharjutusi ja tulen tagasi. Trennis käin ka mina autoga sest ei taha peale higistamist end ära külmetada. Peale seda, kas lähen kohe koeraga jalutama või söön/ toimetan ja seejärel lähen jalutama. Taaskord jalutame kuskil 2km-5km. Kui vaja käin jala toidupoes, shoppamas, kus iganes. Isegi kui ostan oma nädala toidu poest, lähen JALA. Tassingi oma suuri toidukotte viiendale korrusele aga see mind ei huvita. Kui ei jaksa, puhkan ja tassin edasi.

Õhtuti teen alati pikemaid ringe. Kuulan, kas mõnda head podcasti või muusikat. Oleneb, mis tuju mul on ja selle järgi valin ka kilometraasi.

Päevas kõnnin ma keskmiselt 15k sammu+ käin jõusaalis. Mu elu ongi aktiivne.

Peale selle, et olen liikuv inimene on mul ka mitmekesine tööelu. Muidu töötan kodus kontoris, kuid peale põhitööd, käin poodides tooteesitlusi tegemas, loon sotsiaalmeediale sisu ja muu nipetnäpet, mida teha jõuan. Meeldib aktiivselt elada kuid iseennast ei tohiks selle kõige juures ära unustada.

Jah, ma unustasin ennast ja enda armastamise ära. Peale enesearmastuse challenget, arvasin, et olen jõudnud punkti, kuhu jõuda soovisin. Vale! Ma olen alles alguses, olen enda eesmärkidega nii üle koormatud, et unustasin enda heaolu taaskord ära ja nüüd siis lõpuks plahvatasin taas. See ongi minu emotsionaalsuse tagajärg. Liiga palju tahan korraga ja ei suuda enam keskenduda kõige olulisemale. Lisaks olen lõpuks iseenda peale pettunud ja tülis iseendaga, kellele seda vaja on? Otsustasin, et analüüsin puhkuse ajal enda elu ja vaatan, mis on oluline ja, mis on väheoluline, et saaksin keskenduda õigetele eesmärkidele. Nipp on veel see, et tuleks nädala peale ära jaotada asjad, mis on olulised ja, mis on vähem olulised. Pealegi, võiksime me siiski elada hetkes, mitte kogu aeg mõelda minevikule või tulevikule. Nii saame me nautida, muud moodi pole see lihtsalt võimalik. Minu viga taaskord, et sobrasin hästi palju minevikus ja seejärel mõtlesin kohe tulevikule. Ja oleviku unustasin üldse ära, et mille eest mul on tänulik olla, mida ma juba saavutanud olen ja, kuhu ma juba jõudnud olen. Lihtne on enda peas mõelda välja lugusid ja siis järjest sügavamale auku vajuda. Reaalsustaju kaob ära ja nii olemegi kõige jubedamas maailmas, kõige õnnetumad, kuigi kõik on ju HÄSTI! :)

Seega minu pärast muretsema ei pea, ma pole depressioonis ega pea dieeti. Lihtsalt kogen uusi asju ja proovin endas selgusele saada, et saaksin elada täisväärtuslikku elu ja, mis põhiline, sellist elu nagu ma päriselt soovid!

Tehke seda, mida Te südamest soovite ja keskenduge sellele, mis Teil on! Ärge olge nii kinni enda tuleviku plaanides, te võite pettuda ja ärge sobrage minevikus, te saite sealt juba enda õppetunnid, aeg on edasi liikuda! Pea püsti ja edasi...